29
veebr.
12

Rauno Nurger ja Martin Jurtom

Tere jälle ja esiteks tahaks kohe vabandada, et ei ole pikka-pikka aega siia midagi kirjutanud. Põhjuseid on olnud mitu, aga peamise asjana tooks selle välja, et mul oli vaja lihtsalt järgi mõelda, kuidas ja nn mis “stiilis” siin kirjutamist jätkata. Eesti on väike ja Eesti korvpall on veel väiksem. Nii mõnigi minu varasem postitus tekitas juba mõningate inimeste jaoks paksu verd ning võtsid asju isiklikult. Ma ei taha ja ei ole ka minu eesmärk siin kedagi solvata või tagarääkida, vaid avaldada oma mõtteid ning arvamust korvpalli kohta, mis mulle väga oluline ja südamelähedane on.

Viimastel päevadel on korvpalli ringkonnas päris korraliku nn”müra” tekitanud info, et Rapla tahab omale noormängijaid Rauno Nurgerit ja Martin Jurtomit ning Tallinna Kalev ei taha neid anda meile. Jah, info vastab tõele ning tahaks lihtsalt paari sõnaga tausta selgitada. Mõlemad poisid on olnud ja on ka see aasta Eesti noortekoondiste liikmed. Üks U18 koondises ja teine U20 koondises. Mõlemad nad on saanud siiamaani ML-s mänguaega napilt üle 3 minuti keskmiselt. Ma olen 100% nõus väidetega, et ka noormängija peab eelkõige mänguaja välja teenima, tegema kõik selleks, et treenerid neid usaldama hakkaksid, kuid treenerid peaksid omaltpoolt ka noormängijatele võimaluse andma. Poiste jaoks ja eriti olukorras, kus nad esimest aastat nn meeste vahel mängivad, peab olema ka treeneri nn toetus, teinekord tuleb nn silmad kinni panna ja ära kannatada. Läbi vigade ja eksimuste õpitakse ning arenetaksegi. Keegi ei ole jõudnud tippu sedasi, et ei oleks teinud pallikaotusi, valesi otsuseid ja mööda viskeid. Ühesõnaga mulle tundus ja tundub siiamaani, et Rauno Nurger ja Martin Jurtom oleksid pidanud saama rohkem võimalusi enda tõestamiseks. See on puhtalt minu isiklik arvamus ja ma ei heida siin mitte midagi Indrek Reinbokile (Tallinna Kalevi treener) ette, sest paratamatult esitatakse ka treeneritele kohustusi ja nõudmisi, mis puudutab just mängutulemust. Noormängijate ja just kogenematute mängijate kasutamine nõuab julgust ja ka nn omanike toetust. Ühesõnaga 04.02.2012 mängisime Raplas Tallinna Kaleviga. Pärast mängu rääkisin isiklikult mõlema poisiga ja küsisin nende arvamust, kas nad oleksid huvitatud tulema Raplasse. Mulle on etteheidetud, et ma ei oleks tohtinud nn otse nende poole pöörduda, aga mul oli vaja teada ju, kas neil üldse on huvi. Ma ei lubanud neile midagi, vaid ütlesin, et kui huvi on, siis räägin Indrek Reinbokiga ning nende kasvatajaklubi treeneritega (Märt Kermon ja Tiit Sokk). Eesmärk oli leida lahendus, mis sobiks kõigile ja lähtuks eelkõige poiste arengust ning soovidest. 12.02.2012 rääkisin telefoni teel pikalt Reinbokiga ja vähemalt minule tundus, et antud olukorras on Tallinna Kalevil neile raske mänguaega leida ning tema probleemi ei näinud ning kahetses vaid, et ei ole poistele suutnud piisavalt mänguaega leida, kuigi sooviks väga seda.  Olemas oli poiste, poiste treenerite ja ka Tallinna Kalevi treeneri nn nõusolek ning pöördusime Tallinna Kalevi manageri poole juba nn ametliku sooviavaldusega. Ja siis see “jama” algas. Ma ei hakka siin laskuma pisiasjadesse, aga siis järsku avastati, et nad on ikka väga vajalikud mängumehed Tallinna Kalevis ja nad ei nõustunud neid meile andma. Siia sobib vist hästi ütlus, et niikaua, kui keegi teine ei taha, ei ole mul ka seda vaja ja nagu keegi hakkab tahtma, on ka mul seda väga vaja. Puht juriidiliselt ei saaks Tallinna Kalev neid poisse kinni hoida, kuna puuduvad lepingud ja kirjalikud kokkulepped. Meie huvi aga ei olnud asju ajada nn juriidilisi kanaleid pidi ja võtta neid nn “jõuga” vaid nn sõlmida kokkulepe, kus kõik osapooled mõistavad üksteist, lähtuvad poiste vajadustest ning kõik on rahul. Pakkusime omalt poolt ka selget kompromissi, aga Tallinna Kalevi treener sellega nõus ei olnud. Mis seis siis täna on? Poisid ise ja poiste treenerid tahavad ning on nõus, et poisid mängivad selle hooaja lõpuni Raplas, Tallinna Kalev ei ole sellega nõus. Asja peab nüüd lahendama Eesti Korvpalliliit, millal ja kuidas nad selle lahendavad, ma ei tea. Igaljuhul on tegemist üheküljepealt väga huvitava ja õpetliku looga, kuid teiseltpoolt on väga kahju, et noormängijad on nn bürokraatia hammasrataste vahele jäänud. Eks siis aeg näitab, kus need poisid oma hooaja lõpetavad. Ükskõik kuidas see asi ka ei lõpeks, peavad eelkõige poisid ikka ise mõistma, et niisama ei saa siin elus midagi. Ka mina ei ole lubanud ega ka luba praegu neile palju mänguaega, ise peavad nad ikka mehed olema, mida ma aga lubada saan on see, et võimaluse ennast tõestada nad saaksid!

Rauno Nurgeri (207 cm) liitumine meiega oleks muidugi ka eluliselt vajalik, sest Raido Ringmets on endiselt vigastatud ja ei oskagi täna öelda täpselt, millal ta naaseb korvpalliväljakule. Loodetavasi kiiresti ning teeme igapäevaselt tööd selle nimel.

Üks fakt ja minu meelest ka oluline fakt veel seoses nende poistega. Kummagi poisi puhul me ei räägi praegu nn üleostmisest, poisid saaksid meil lihtsalt võimaluse ehk me ei räägi mängijate õiguste omastamisest. Rauno Nurger jääks Keila KK nimekirja ja Martin Jurtom T.Soku KK nimekirja.

Advertisements

1 Response to “Rauno Nurger ja Martin Jurtom”


  1. 1 Liis Pärn
    29. veebr. 2012, 13:28

    Kahjuks lähevad sõnad ja oma teod lahku. “Teise silmas pinda näed, oma silmas palki ei näe”


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s


Kategooriad

Advertisements

%d bloggers like this: