12
okt.
13

Mõtteid kehalisest ettevalmistusest ja vastus Peep Pahvile

Üritan siis natukene selgitada meie võistkonna põhimõtteid kehalise ettevalmistuse osas. Alustaksin heameelega natukene kaugemalt, et asjadest õieti arusaada. Mul on viimaste aastate jooksul olnud suur au ja võimalus nn ennast harida selliste korvpalli üldfüüsilise treenerite käe all nagu Sasa Jakovljevic, Duncan French, Mitja Bracic ja Kalju Korstin pluss siis olen palju uurinud ja küsinud erinevate Eesti treenerite nägemusi ning kogemusi. Paljudega neist suhtlen siiamaani. Esimese asjana tuleks vist kohe öelda, et neil kõigil on asjadest natukene erinev nägemus ja lähenemine, kuid põhitõed ning põhimõtted jäävad ikka samaks. Ei ole olemas sellist ühte ja kindlat mudelit, kõik ikka sõltub nn inimestest, vanusest, nende eelnevast treenitusest, võimetest jne jne. Nii olen ka mina üritanud kõikide nende aastate juures proovida erinevaid lähenemisi, et saada kogemusi ja ka reaalset tagasisidet, mis töötab, mis mitte.

Esimese asjana tuleks endale selgeks teha, mis mäng see korvpall on, milliseid kehalisi võimeid see mäng eeldab, milliseid võimeid ja nn mis järjekorras arendada, et ühest väiksest korvpalli poisist/tüdrukust saaks kunagi tipptasemel mängija. Panen siia mõned põhitõed Sasa Jakovljevicilt:

– Basketball is complex and polystructural activity.

– It means that success in basketball depends of many factors – abilities, skills and
characteristics of basketball players.

– These factors exist independently but works in intercoordinations.

– Basketball requests a lot of motor and condition abilities for successful playing.

– Basketball movements are explosive movements, first of all jumping and running, and these
movements are performed in a closed-chain fashion.

– Basketball is characterized by quick running and jumping movements and ability to make a
quick change of direction (agility).

– Because of that, strength training is an obligatory part of basketball in preseason, inseason
and off-season programs.

Ning lisaks panen siia ka nn jõutreeningu perioodid:

– Anatomical Adaptation Phase

– Hypertrophy Phase

– Maximal Strength Phase

– Conversion Phase – Power / Strength Endurance

– Maintenance Phase (In Season)

– Transition Phase (Of Season)

Nüüd järgmise asjana tuleks endale selgelt aru anda, keda ma treenin, kas 8-10, 10-12, 12-14, … aastaseid, nn noori mehi või juba täiskasvanuid ehk siis nn valmis mängijaid. Kõikidele neile rühmadele tuleks läheneda erinevalt ja seda nii eesmärkidest, harjutustest, koormustest jne lähtuvalt. Ei saa ja ei tohigi lapsi treenida samamoodi nagu mehi, igal vanusel (lähtuda tuleks bioloogilisest vanusest, mitte nn passi vanusest) peaksid olema omad eesmärgid, koormused, et tulevikus, meheks saades, saaks juba suurtel koormustel treenida.

Nüüd Tyco Rapla võistkonna juurde tulles, pean ma endale selgeks tegema, mis vanuses mängijatega mul tegemist on, mis treenitusega nad on ning mis võimetega nad on. Kui Andre Pärn (36a.) välja arvata, siis ülejäänud mängijad jäävad kõik vanusesse 19-22 ehk julgen väita, et enamus mängijaid ei ole nn valmis ning neid tuleb treenida erinevalt, kui näiteks BC Kalev/Cramo või TÜ/Rocki mängijaid. Minu seisikoht on see, et üks korvpallur võiks/peaks nn täieliku füüsilise valmisoleku saama hiljemalt 25 aastaseks saamisel. Tsiteerides seda sama Sasa Jakovljevici: “Ärge ajage segamini, meil ei ole vaja väga tugevaid korvpallureid jõusaalis, meil on vaja väga tugevaid korvpallureid korvpalli väljakul.” Kui tugev peaks siis üks tipptasemel korvpallur olema? Eks maailma korvpallist võib tuua igasuguseid näiteid, kus suhteliselt nõrk mängija mängib väga hästi ja kus tõelised “jõujuurikad” möllavad mõlemal pool väljakut, aga minu seisikohast ei tohiks nn lähtuda eranditest, neid oli, on ja tuleb ka kindlasti tulevikus. Aastate jooksul on siiski väljatöödatud nn normid ja katsed, mis siis annavad hinnangu korvpalluri teatud võimetele (kiirus, vastupidavus, jõud jne). Korvpalluri jaoks ei ole oluline nn max.jõunumbrid vaid tema jõud suhtes kehakaaluga ehk mida ta suudab teha oma kehaga. Toon mõned näited. Tipptasemel korvpallur peaks suruma rinnalt kangi kehakaal x 1,2 (10 kordust) ja täiskükki tegema kangiga kehakaal x 1,5 (10 kordust). Need näitajad on natukene erinevad nn väga väikestel mängijatel (a`la 170-180 cm). Samamoodi on eesmärgid ka kõikidel teistel võimetel: kiirus, plahvatus, vastupidavus, kiiruslik vastupidavus jne. Rõhutan veelkord, et need tulemused ei garanteeri sulle, et kui need ära teed, siis oledki tippkorvpallur, eks vaja on muidki oskusi :), alati on erandeid, kuid mingite eesmärkide poole peab pürgima ning eelkõige treenima teadlikult/süsteemselt. Kui nüüd rääkida nn valmis mängijatest koosnevast võistkonnast, siis peamine eesmärk peaks/võiks olla hooajal nn säilitada füüsilised võimed ja eelkõige ajastada tippvorm õigeks ajaks ning off-seasonil eelkõige tegeleda enda arendamisega. Kui on aga tegemist noorte meestega, siis mina isiklikult arvan, et neid võiks arendada läbihooaja, mitte ainult loota suvisele perioodile.

Tulles nüüd tagasi Rapla võistkonna juurde, siis teeme iga aasta kaks korda (hooaja alguses ja lõpus) mängijatega 14 erinevat testi, mis siis annavad praktiliselt täispildi mängija erinevatest võimetest ja hetkeseisust. Lisaks teeme ka testid, mis näitavad mängijate koordinatsiooni, sidemete-liigeste liikuvust, lihaste venivust jne. Tihti selgub, et nii mõnigi mängija ei ole võimeline teatuid harjutusi tegema. Pluss teeme teste ka jooksvalt hooaja keskel, aga mitte kõik korraga vaid teatud tsükli lõppedes anname hinnangu mingile konkreetsele treeningperioodile, et saaksime analüüsida töö efektiisust ja mõju. Kogu seda asja nn kokkupannes tuleb aga lähtuda kahest väga olulisest segavast faktorist. 1. Suvised noorte ja meeste EM-d. Suvi peaks olema see aeg, kus mängija arendab oma füüsilisi võimeid ja erialaseid oskusi. Täna on see koondislastel praktiliselt võimatu. Toon ühe lihtsa näite. Rapla poisid, kes mängisid U20 EM-l tegid testid mai keskel ja uuesti 1-2.augustil. Praktiliselt kõik näitajad olid augustis kehvemad, kui 3 kuud tagasi. Sama puudutab ka mehi. Kõige suuremaks mureks selle kohapealt on veel see, et mingi hulk poisse paneb sama skeemi järgi 5-6 suve järjest. Kust peaks see põhi ja vundament siis tulema? 2. Eesti MV-e ajakava. Ma ei süüdista kedagi ja saan väga hästi ka aru põhjustest, aga täna on kogu mängude graafik väga segane … mõni nädal 3 mängu, mõni nädal 1 jne ehk väga ja väga keeruline on planeerida kogu treeningprotsessi. Ma ei kujuta ette, kuidas Cramo treenerid sellega hakkama saavad, aga neil enamus mängijaid peaks nn mängumehed ka juba olema. Ühesõnaga, kogu seda pilti kokku pannes on selge, et kahte jumalat korraga teenida ei saa, kuskilt tuleb paratamatult lõivu maksta.

Tulles nüüd Peep Pahvi küsimuse juurde ja konkreetselt selle hooaja juurde, siis tuleb alustada sellest, et mis seisus olid mängijad 1.august. U20 lõppes juuli lõpus (Eesti poisid + Ziga Fifolt), Universiaad juuli lõpus (K.Voolaid), meestekoondis lõpetas 1.september (M.Dorbek), vigastused (S.Kaldre) ehk põhimõtteliselt ei olnud mul võimalik hakata korralikult treenima augusti kuust. Enamus meestel oli jäänud ära väga oluline osa hooaja ettevalmistusest, et kesta kevadeni, vältida vigastusi ja et tagada ka noortele meestele areng. Kui ma oleks silma selle kohapealt kinni pigistanud, siis suuretõenäosusega me oleks täna päris head, aga mis nägu me oleksime siis jaanuaris 2014? Ma kardan, et väga kehvas seisus oleksime. Vahepalaks ma ütlen, et minu jaoks oleks nn ideaalne alustada kogu treeningprotsessi 1.juuli. Kogu seda olukorda hinnates, analüüsides ja kõiki aspekte arvesse võttes on meie see hooaeg jagatud kaheks suureks tsükliks. Esimene kestab siis 01.08.2013 – 01.12.2013, mis omakorda on jagatud 4 erinevaks väiksemaks tsükliks. Igal tsüklil oma eesmärk ja kestab nn 3+1 süsteemis ehk kolm tõsist töönädalat ja üks puhkenädal. Nädala kava on 2 + 2 + 1 +2 + 2 + 1 + vabapäev, millest hommikused trennid koosnevad 1 tund jõusaalis (E ja N jalad ning T ja R ülakeha) ja 1 tund individuaalne töö saalis, vastavalt positsioonidele mängus. Sisuliselt me oleme täna oma kehalise ettevalmistusega (oktoober) seal, kus me oleks ideaalmaailmas pidanud olema augustis. Minu otsus, minu risk ja kui poisid ei ole täna piisavalt head ja värsked, siis ärge süüdistage neid, vaid mind. Aga kõik see käib selle nimel, et me oleks kevadel paremad, kui kunagi varem ja tagada noortele meestele stabiilne, jätkusuutlik ning vigastusi vältiv areng. Peep, sul oli õigus, jah me tegime vahetult enne mängu jalgadele jõudu, poisid olid väsinud, aga ma loodan, et see kõik tasub ennast vähe hiljem ära :). Kahjuks ei ole nn füüsiliste võimete arendamisel võimalik üle hüpata teatud etappidest ning see on nagu maja ehitamine, kus asju tuleb teha õiges järjekorras ja õigel ajal. Ei saa ju maja ehitamist katusest alustada? Detsember on siis nn analüüsi ja kokkuvõtete kuu, kus tuleb teha vajadusel muudatused, parandused treeningkavasse. Teine tsükkel hakkab jaanuarist ja kestab hooaja lõpuni. Mis ühel mängijal töötab, ei pruugi teisel mängijal töödata ehk väga oluline on individuaalne lähenemine. Kui kellelgi läks esimeses tsüklis midagi “aia taha”, siis teiseks tsükliks saavad treenerid juba asju korrigeerida.

Üldjoontes olen kõik need aastad suhteliselt sarnast skeemi kasutanud. Palju sõltub mitte meist olenevatest faktoritest, aga neist tuleb üle olla ja oma asja üritada võimalikult hästi teha. Olen ka proovinud nn ühte pikka (terve hooaja pikust) treeningtsüklit ja ka kolme tsüklilist, aga praegune tundub vähemalt mulle kõige optimaalsem.

Kogu selle asja juures on mul ikkagi üks suur mure/probleem, mida ma ei ole suutnud lahendada väga hästi. Play-off. Otsustavad mängud on Rapla võistkonna jaoks kahel viimasel hooajal kestnud 4-5 nädalat. Ühte sportlast on võimalik nn tippvormis hoida max. kuni 14 päeva, siis hakkab paratamatult vormikõver alla liikuma. Me oleme kahel viimasel aastal päris ilusti täppi pannud sellega, et oleme play-offi esimesteks ringideks väga heas kehalises vormis, aga … meid ei jätku lõpuni 😦 Mis teha? Me kahjuks ei ole sellise tasemega võistkond, kes saaks omale lubada esimest ringi mitte parimas vormis (tippvorm tuleks sellisel juhul puhkuse ajal), ehk endiselt on minu jaoks küsimused õhus, mida teha, kuidas teha, kuidas olla heas vormis võimalikult kaua …. Proovime sellel hooajal natsa asju muuta, järsku õnnestub 🙂

Need olid siis seekordsed minu mõtted ja ma loodan, et Peep sai ka oma küsimusele vastuse.

PS: kui mingitest asjadest ikka väga valesti arusaan, siis palun andke ikka teada.

Advertisements

5 Responses to “Mõtteid kehalisest ettevalmistusest ja vastus Peep Pahvile”


  1. 12. okt. 2013, 21:17

    Tekkis huvi, et kuidas on jõusaali treeningkavad üles ehitatud? Eks kava kindlasti varieerub ja muutub olenevalt perioodist, aga pakun, et olemas mingisugune alusplaan (Nt. baasharjutused kangiga, nn. sports-specific harjutused, erinevad harjutused vigastuste ennetamiseks jne.). Veel huvitab see jõunäitajate teema – et milline võiks olla nt. Rapla meeste üldine tase sellel skaalal? Kas jõuavad 1,5x kehakaaluga 10 täiskükki teha? Igasugu asju küsiks, aga ei suuda neid küsimusi kuidagi formuleerida 😀

    • 30. okt. 2013, 18:02

      Mis puudutab jõusaali kavasi, siis jah kavad varieeruvad vastavalt eesmärgile. Olen suur nn baasharjutuste austaja ja fänn. Korvpallur ei ole kindlasti nn atleetvõimleja, kellel oleks vaja erinevaid lihasnurkasi lihvida. Baasharjutused sobivad hästi, töös kogu keha ning laiaslaastus võib öelda, et 80% treeningust (jõusaali) koosnebki just sellistest harjutustest. Sportsspecific harjutusi teeme ka mingilmääral jõusaalis, aga pigem teeme neid nn pallitreeningus. Kui on käsil nn kiiruse, plahvatuse periood siis loomulikult nende osakaal tõuseb ka jõusaalitreeningus. Pallitreeningu soojenduse hulka kuulub meil igapäevaselt nn eriala harjutusi, Mis puutub nn vigastuste ennetamisse, siis alates sellest hooajast töötab meiega Elo Heinaste. Ta tegi hooaja alguses kõikide poistega testid, mis puudutavad just liigeste liikuvust, sidemete, lihaste seiskorda, tasakaalu, koordinatsiooni jne jne. Iga mängija sai omad harjutused, millega igapäevaselt peab tegelema individuaalselt. Kõik mängijad peavad olema 15-20 minutit enne trenni kohal ja Elo valvsa pilgu all neid tegema. Elo aitab neid, vajadusel muudab harjutusi ja annab ka uusi harjutusi. Sama on ka siis, kui keegi nn tuleb välja vigastusest. Kõik on kontrolliall ja ma olen ülimalt rahul, et selline inimene nagu Elo Heinaste nõustus meid sellel hooajal aitama.

    • 30. okt. 2013, 18:13

      Jõunäitajate teema? Ma ei oska kahjuks öelda, milline on Rapla meeste tase võrreldes teiste Eesti korvpalluritega. Puudub info. Olen küll kuulnud siit ja sealt, aga kuna mul faktilisi kinnitusi ei ole, siis ei tahaks spekuleerida. Mis puutub Rapla poiste näitajatesse, siis … ma ei tea, kas ma võin neid siin avaldada. Arenguruumi on piisavalt :), aga kõige tähtsam on see, et areng toimub. Ütleme siis nii, et täiskükki ei tee veel keegi 10 x kehakaal x 1,5 ja sama ka rinnaltsurumisega. Novembri esimeses pooles teeme nn jooksvalt mõningad testid, mis puudutavad just max.jõudu, eks siis saan täpsemalt kirjutada ja v-o lubatakse mul ka paremad tulemused välja tuua.

  2. 4 millionaire
    27. okt. 2013, 11:37

    Väga huvitav lugemine, sarnaseid selgitavaid jutukesi võiks meie kossuringkondades rohkem näha.
    Vaidleksin siinkohal vastu ka Peep Pahvile, kes eeldab, et ajakirjanduses puuduks sarnastel puhkudel laiem huvi – olen aastaid imestanud, kui pealiskaudne meie kossumaastiku kajastamine on ning miks telgitaguseid/kuulujutte ja mõningaid teisi intrigeerivaid nüansse pea üldse ei kajastata….uskuge mind, lugejaid ning huvi oleks küll ja küll.

    Võtame kasvõi Rapla meeskonna ning näiteks Martin Dorbeki.
    Viimast mängu TTÜ vastu ei alustanud ta algviisikus – kas kuskil kajastati põhjuseid? ERR intervjuus räägib Indrek Ruut, et ei saanud teatud põhjustel teda esimesel poolajal kasutada – ajakirjanik ei vaevu isegi küsima, milles täpne põhjus seisnes.
    Minu, kui tihedalt korvpalli jälgiva inimese jaoks ongi Martini hooaeg olnud suur küsimärk (sarnaselt ühele Pärnu tagamängijale, kes tegemas lausa ajalooliselt halba hooaega – millest samuti mitte keegi ei kirjuta ega räägi)
    Aga toon siinkohal välja mõned numbrid Martin Dorbeku käismasoleva hooaja statistikast:

    Esimesed kuus mängu.

    Kahesed 31/14 ehk 45%
    Kolmesed 7/0 ehk 0%
    vabavisked 13/6 ehk 46%

    Kuus mängu pole küll teab, mis suur “sample size” aga üldiselt statistika ei valeta. Eelmisel hooajal Rapla eest mängima asudes näitas Dorbek selgelt, et treeneri usaldus ning senisest suurem mänguaeg kasvatas enesekindlust, mis omakorda väljendus ka numbrites.
    Sel hooajal, selgelt vähenenud mänguaja juures (oma roll kahtlemata senistel suhteliselt ühepoolsetel mängudel) on rünnakupoole numbrid (tajun muidugi, et selle mehe tugevus seisneb peamiselt kaitsepoolel) aga väga nukrad.
    Tahaksingi siinkohal küsida, et kas Rapla meestest selgelt kõige kehvema hooaja alguse teinud (minu arvates) Dorbekut vaevab pikemalt mõni vigastus või seisneb sügavam põhjus samuti kaasatehtud koondisetsüklis?

    Minu mõtet edasi arendades – tippmängijad käivad aastast-aastasse sama rada pidi nagu mõned Rapla mängijad enne käesolevat hooaega ehk alustades varajastastest noorteklassi aastatest kuni karjääri lõpuni välja….koondisesuved üksteise otsa. Kuidas mujal sarnastele probleemidele lähenetakse? Kas tehakse midagi teistmoodi? Pealiskaudsel vaatlusel teiste riikide koondilastel taolist ärakukkumist ning musti auke nagu meie meestel tihtilugu olema tundub. Mida siin teisiti teha saaks? Koondisetsüklid on ju mõne mehe karjääris paratamatu osa!?

    Ja viimaseks veel numbreid:

    Laane Paasoja
    3pt 24/6 3pt 19/7
    vv 12/8 vv 14/10

    Rapla tagameeste kolmiku (Laane, Dorbek, Paasoja) senine visketabavus kolmestel ning vabavisetel kokku:

    kolmesed: 26%
    vabavisked: 61,5%

    • 30. okt. 2013, 18:37

      Mis puudutab Martin Dorbekut, siis saan siin avaldada paar oma mõtet, millest ma olen ka tema endaga rääkinud. Ma ei oska öelda, kas need on õiged või valed, aga tema suhteliselt tagasihoidlik hooaja algus on vähe muret tekitanud mullegi. Minu isiklik arvamus on see, et Martin oleks pidanud/võinud selle suvise koondise tsükli vahele jätma ja tegelema suvel just eelkõige oma füüsilise võimekuse tõstmisega. Paar aastat tagasi tegi sama käigu Ste.Timmu Sokk ja edasiminek oli silmnähtav. Martin on kaks suve järjest olnud seotud meestekoondisega + eelnevad suved noortekoondistega ning täna ta lihtsalt ei ole kehaliselt sellises konditsioonis, kus ta näiteks oli kevadel. Rääkimata mingist arengust. Aga ta töötab kõvasti ning olen üsna kindel, et juba varsti me näeme väljakul samat Martinit või isegi paremat, millega me kevadel ära harjusuime. Lisaks sellele tundub mulle, et väikse löögi sai suvel ka tema mentaalne pool. Ta ju alustas hästi seda meeste tsüklit, sai mänguaega, treener usaldas, aga hiljem mäng mängult kuivas see aeg kokku ning lõpuks oligi puhas pingipoiss. Eks tal olid lootused suured ja eks see enesekindlus lihtsalt kadus meeste tsükli teiseks pooleks. Nüüd vaja see lihtsalt uuesti üles leida. Lisaks eelnevale jutule oli Martinil septembris ka hüppeliigese vigastus, mis samuti mingi jälje jättis tema mängule. Kõik on kontrolliall ja asjad liiguvad selgelt paremuse poole. Eilses mängus Valmiera vastu oli juba näha ja tunda vana Martinit 🙂
      Teine Martin … Paasoja. Sisuliselt ta ei treeninud koos meeskonnaga august ja september. Eelmise hooaja lõpus hakkas teda segama väikene põlve trauma, mis sai suvise U20 EM mängudega hoogu juurde. Sisuliselt treenis individuaalselt, meeskonnast eraldi, tegi oma põlve harjutusi, ravis teda. Ka tema selgelt kogub hoogu, treenib täiskoormustega ja läheb mäng mängult paremasse hoogu.
      Mis puudutab seda viskamist ja mööda viskamist, siis ma saan vabanduseks öelda vaid seda … eks vise hakkab jalgadest ja kui jalad pehmed on, eks siis kipub see vise ka tihedamalt mööda minema.
      Tunnistan, et ei tea täpselt, kuidas mujal maailmas tehakse, aga tean lihtsalt seda, et nn hooaja siseselt pööratakse oluliselt rohkem tähelepanu kehalisele ettevalmistusele, mis lõppkokkuvõttes tagab väiksemad ära kukkumised. Aastate pikkune, aastaringne ja süstemaatiline töö.


Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s


Kategooriad

Advertisements

%d bloggers like this: